Videomängude ajalugu - kui hästi tead?

Alustame siis täiesti algusest. Teen iga tähtsama konsooli kohta lühikokkuvõtte ja lisan vajalikud lingid, millelt saab edasist infot, lisaks mõned konsoolid surun ühe jutu sisse kokku. Kui märkad viga, siis anna teada ja see saab parandatud, eksimine on siiski ju inimlik.

#1 - Magnavox Odyssey



Ehk siis see kõige esimene konsool, mis vallutas kodusid. Odyssey loojaks oli saksa päritoluga ameeriklane nimega Ralph Baer, keda teatakse ka kui "videomängude isa". Ta alustas tööd vastava konsooli kallal umbes kuuekümnendate keskel ning juba paari aastaga (täpsemalt 1968ndaks aastaks) oli valminud töökorras konsooli prototüüp, mida tänapäeval "pruuniks kastiks" hüütakse ning mis hetkel Ameerika rahvusmuuseumis pesitseb.
Kui prototüüp valmis, oli Ralphil ees järgmine etapp - leida keegi, kes oleks huvitatud konsooli masstootmisest. Lisaks mitmele muule kompaniile (kelle seas oli ka Magnavox, kes lõpuks tootmise eest vastutama hakkaski) oli esmaesitlusel kohal ka Atari esindaja ning sellest olukorrast kasvas hiljem välja kohturetk, kuna 70ndate alguses valmis Atari PONGi arcade masin, mis oma Back-UP sai just Odysseylt. Odyssey ise tuli välja aastal 1972.
Konsool ise on üpriski kummaline. Oma voolu saab ta patareidelt ja telekaga ühendamiseks on mõeldud üks üüratult pikk juhe. Konsoolil on kaks pulti, mis hoiavad enda küljes kahte nupp kumbalgi küljel - ühte liigutades liigub mängija tähis vertikaalselt, teist liigutades horisontaalselt. Lisaks on vasakul pool asuva nupu peal lisanupp, mille omadus on minu jaoks teadmata ning puldi peal on reset-nupp.
Mäng on konsoolile sisse ehitatud, kuid vahetades erinevaid kaarte, programmeeritakse mäng ümber. Kuna kogu graafika koosneb ainult kolmest ruudust, asendatakse ülejäänud graafika konsooliga kaaasatulevate kiledega, mis käivad teleriekraani peale. Samuti on kaasas ka muud tabelid, kaardid, nupud ja muu säärane. Heli konsoolil puudub täiesti. Hiljem oli konsoolile võimalik soetada ka suhteliselt bad-ass välimusega light-guni.

Lingid -
Lühikokkuvõtte, esimene post
Vikipeedia
Odysseyle pühendatud koduleht
Lühike video hinnang
Angry Video Game Nerd mängib Odysseyd

__________


#2 - Pong hullutab rahvast.



Nagu juba eelnevalt mainitud, sai Atari oma esimese PONG arcade masina jaoks (mida sai arcade saalides mängida 1972 aastal) ideid ja mõjutusi Odysseylt, tänu millele Atari ka kohtusse kaevati.
Kodudesse jõudis PONG alles kolm aastat peale Odysseyt, aastal 1975 (kuigi idee pong kodudesse viia tekkis juba kaks aastat varem). Et asi teostatud saaks, lõi Atari käed Searsiga, et too konsoolide tootmise eest vastutaks. Sellega lasti kivi veerema, sest PONG sai ülimalt populaarseks ning see pani ka muud firmad pead tõstma ning oma versioone pongist kui sellisest välja laskma. Magnavox lasi välja mitmeid Odyssey pongi masinaid, tituleerides neid numbritega 100, 200, 300, 400, 500 ning hiljem veel ka 2000,3000 ja 4000. Atari laskis välja hiljem sellised konsoolid nagu Super PONG ja Atari Video Pinball, Coleco aga omad versioonid nagu Coleco Telstar, Coleco Telstar Alpha ning Coleco Telstar Classic ning lisaks veel mõnele oli ametis ka Nintendo oma esimese konsooliga, mis kandis nime Color TV Game 6, mis sai veel neli järglast, kuid seda kõike Jaapanis.
PONGi graafika ei vaja vist erilist kommenteerimist, sest ülalolev pilt räägib enda eest, hilisemad versioonid omasid ka värve. Osad süsteemid ei omanud punktilugemissüsteemi ekraanil, vaid konsooli enda küljes tuli käsitisi arvet pidada. Heli sõltus konsoolide isiklikest omadustest, samuti on lugu ka juhtimissüsteemiga, mõned konsoolid omasid pulte, mõnede puhul oli mängimiseks vaja kogu konsooli süles hoida.
Kokkuvõtvalt olid 70ndate teine pool küllaltki PONGirohke, kuigi nii mõnigi pong oli omas elemendis küllaltki innovaatiline oli  turg peagi muutumas, sest turule olid ilmumas palju mitmekülgsemad masinad, mis raputasid pongitolmu oma kingadelt ning astusid mitmekülgsema gameplay ning vahetatavate kassettide maailma...

Lingid-
Lühikokkuvõtteid erinevatest pongimasinatest
PONG Vikipeedias
Pongi lugu
Erinevat tüüpi PONGid
Color TV Game - NIntendopong
Videoülevaade Atari Super Pongist
PONGi Gameplay

________________________


#3 - Atari 2600, tema tõus ja langus



Seitsmekümnendate keskpaiku plahvatanud pongimaania hakkas kümnendi lõpul väsimuse märke näitama ning nii mõnigi firma sai asjast haisu ninna ja märkas, et turg on innovatsiooni jaoks küps. RCA, firma kelle juurde Ralph Baer oma Odyssey prototüübiga esimesena tuli ning kes ta nö. pikalt saatis, tundis nüüd kahetsust ja soovis samuti videomängude turul toodetavast kasumist tükki saada. Seega loodi RCA Studio II, mis oleks olnud esimene programmeeritav konsool (ehk teisisõnu kasutas kassette erinevate mängude hoiustamiseks), kuid kahjuks paar kuud enne tema turuletulekut, aastal 1976 jõudis teda ennetada Fairchild Channel F, mis ületas RCA konsooli igas mõttes, sest tahes tahtmata tuli nentida, et RCA jäi ajale jalgu, kasutades mustvalget graafikat ning omamata eraldi pulte. Kuid mõlemad konsoolid pidid peatselt uuele väljakutsujale alla vanduma.
Aastal 1977 sai Atari hakkama oma kõige parema ja populaarsema konsooliga, mis kandis nime Atari VCS (Video Computer System - algselt kerge torge Fairchild Channel Fi algse nime VSE pihta), mis aastal 1982 (peale Atari 5200 ilmumist) hakkas kandma nime 2600. VCS oli oma ajastu populaarseim konsool, tehes populaarseks ka tema eelkäijate poolt kasutatud vahetatavate kassettide süsteemi ning olles nii visuaalselt kui ka heliliselt konkurentidest üle.
Olles niivõrd populaarne ning valitsedes turgu polnud vaja kaua oodata, et VCSile uued konkurendid taldadele hakkasid astuma. Aastal 1978 tuli välja Magnavox Odyssey 2, mis oli oma eelkäijast hoopiski teise suunaga, aastal 1980 Mattel Intellivision ning aastal 1982 Colecovision, mis pakkusid nii paremat graafikat ja helipilti, kuid lõppkokkuvõttes ei suutnud siiski 2600 troonilt lükata. Üheks põhjuseks fakt, et kõigele vaatamata suutis Atari konsool siiski paremat gameplayd pakkuda. Samuti oli turul ka tundmatumaid nimesid.
Kõikide konsoolide ühismõju tõttu hakkas aga turg üleküllastuma, videomängude huvi inimestes hakkas kaduma, sest üpris pea hakati paigal tammuma, suutmata pakkuda turu jaoks uusi ja huvitavaid mänge. Selle asemel olid poodide riiulid täidetud keskpäraste mängudega, mille ostmine oli tollase aja infopuuduse tõttu justkui lotomäng. Samuti kaotati kontroll oma mängude tootmise üle, peaaegu igaüks võis vastavatele konsoolidele mänge luua kui ainult võimalik.
Kõikidest nendest komponentidest kasvas välja 1983nda aasta videomängukrahh, millele aitas suuresti kaasa Atarile loodud mäng, mida peetakse üheks maailma kõige halvimaks läbi aegade - E.T., Spielbergi samanimelise filmi põhjal loodud mäng, mis tegi kõike valesti. Tema kallal nähti vaeva kõigest kuus nädalat, temaga ujutati üle kauplused, mitte keegi ei tahtnud teda osta ja need kes seda tegid, tõid üpris ruttu oma koopia tagasi poodi. Videomängukrahhi tulemusena võttis Atari kaasa tuhanded mängukassetid, sealhulgas ka paraja portsu E.T. mängudega ning seadis sammud New Mexico kõrbe poole, kus need ka maha maeti...

Lingid-
Üldine info Atari 2600st
Atari 2600 Vikipeedias
Atari 2600 - läbi ja lõhki
RCA Studio II info
Fairchild Channel F Vikipeedias
1983nda aasta videomängukrahh
Atari 2600 videoülevaade
Angry Video Game Nerd mängib Intellivisioniga
Angry Video Game Nerd mängib Colecovisioniga


_______________________


#4 - 5200 ja Vectrex

Enne veel kui liigume ühe ikoonilisema konsooli juurde läbi ajaloo (ning ma usun, et kõik teavad millega on tegu), heidame pilgu kahele konsoolile, mis ilmusid aastal 1982. Nendeks on Atari 5200 - 2600 otsene, kuid läbikukkunud järeltulija - ning Vectrex, omamoodi põnev ja müstiline konsool, mis on üks ainulaadsemaid masinavärke konsooliajaloos.



Alustame konsooliga, mis pidi olema igatpidi parem oma ellkäijast ehk Atari 2600st. 5200 loodi, et konkureerida oma eelkäija kandadele astuva Intellivisioniga, olles mitmes aspektis oma aja kõige võimsam masin. Kahjuks oli tal aga mitmeid muid probleeme ning tema läbilöök jäi rohkem unistuste valda. Esmapilgul jäi muidugi silma tema visuaalne massiivsus, mille tõttu oli ja on ta jätkuvalt üks suurimaid konsoole, mis eal loodud.
Samuti kasutas 5200 ainulaadset lülitikarpi, mis ühendas konsooli nii teleka kui ka vooluvõrguga - seda kõike samal ajal. Lisaks sellele ei saanud 5200 omanikud konsooliga 2600 mänge mängida, alles hiljem tuli välja seda võimaldav adapter.
Kogu konsooli kirstunaelaks aga said tema puldid. Kuigi puldid olid oma aja kohta vägagi uudsed(analoog, omasid pausinuppu, numbrinupud) ning neid sai konsooli külge ühendada lausa neli tükki korraga, ei olnud sellest kuigi palju kasu, sest enamjaolt oli neil probleeme töötamisega ja nende asendamine oli küllaltki kulukas. Kolmanda osapoole pulte on siiski tänapäeval leida, aga need ei ole just kõige odavamate killast.

Atari 5200 Vikipeedias
Läbi ja lõhki 5200
CGR Atari 5200 videoülevaade
Angry Video Game Nerd mängib Atari 5200ga...?



Teine meile huvipakkuv konsool kannab nime Vectrex, mis oli küll kaheksabitine konsool, kuid pikslite asemel kasutas hoopis vektorgraafikat, samalaadselt paljude selle aja populaarsete arcade masinatega. Samuti on ta ainus mittekaasaskantav konsool, mis omas oma isiklikku sisseehitatud ekraani. Värvid ekraanil puudusid ning seda kompenseerisid mängudega kaasaskäivad kilest ülekatted, mis samuti aitasid ka mõndade graafikaprobleemida vastu. Vectrexi pult oli samuti konsooli sisseehitatud, omas juhtkangi ja nelja nuppu, mängud olid kassettidel ja käisid  konsooli külje peal asetsevasse pilusse.

Vectrex Vikipeedias
Vectrexihullude poolt loodud kodulehekülg
CGR Vectrexi videoülevaade
Angry Video Game Nerd mängib (muuhulgas ka Vecrtexil) Star Treki mänge


________________________________


#5 - Nintendo toob kastanid tulest välja.



Nintendo, kompanii mis loodi aastal 1889 ja tegeles kõige muu kui videomängudega, sai aastal 1983 hakkama oma esimese kassette kasutava 8bitisekonsooliga, mis peagi muutis maailma. See kandis nime Family Computer, kuid paljud teavad teda tema lühendi Famicom järgi. Kuigi Famicom ei suutnud kohe alguses pilvedesse tõusta, kuna konsoolidel ilmnes mõningaid probleeme, sai ta peale paranduste elluviimist tuule tiibadesse ning 84da aasta lõpuks oli Famicomist saanud kõige pareminimüüdav konsool Jaapanis.
Nagu juba teame, valitses USAs alates 83dast aastast videomängukrahh, mis tegi turu kõige sellega seonduvale eriti hellaks. Seetõttu pidi Nintendo kasutama erimeetmeid, et 1985l aastal oma uut disaini ja nime omava Nintendo Entertainment Systemiga Põhja-Ameerika turule tungida. Sellepärast katsetati NESi müüa kui mänguasja, selle asemel et otse välja öelda et tegemist on videomängukonsooliga. Plaani läbiviimiseks lasti välja Deluxe komplekte, mis sisaldasid muuhulgas ka kurikuulsat R.O.B. the Robotit - lisaseadet, mis pidi endast kujutama sõpra lastele, et mänge üksinda mängima ei peaks. Kahjuks peale tohutu edu saavutamist R.O.B. hüljati ning tema saavutuseks jäigi kõigest kaks mängu.
Osaliselt tänu R.O.B.ile, osaliselt tänu suurepärase mänguvaliku ning muu tõttu sai NESist USAs sama suur asi kui Famicomist Jaapanis, aidates riigi välja videomängukrahhist ning siludes tee uutele ja huvitavatele konsoolidele. Samuti on (mõlema) konsooli puhul tegemist asjaga, mis on andnud videomänguajaloole sellised kuulsad nimed nagu Super Mario, Metroid, Mega Man, Castlevania ja Zelda seeriad ja palju palju muud.
1993ndal aastal tuli välja NES 2 versioon, mis oli eelmisest pea et poole väiksem ning erinevalt teisest oli tegemist pealtlaetava mudeliga. Väiksemal suurusel oli ka oma hind, selle versioonil oli puudu näiteks võimalus AV kaabli kasutamiseks. Üks positiivne omadus 2. versiooni puhul oli võimalik mängida erinevate regioonide mänge samal konsoolil.



Disaini poolest erinesid Famicom ja NES üksteisest kardinaalselt. Puldid, mis sisaldasid tavalist D-Padi, start- ja selectnuppu ning B ja A nuppu, olid üldjoontes samad, kuigi Famicomis olid puldid konsooli külge ehitatud, kuid NESi puhul olid need vahetatavad. Lisaks oli Famicomi teise puldi küljes mikrofon, mida mõningad vähesed mängud kasutasid.
NES sai kuulsaks sellega, et talle ilmus tohutul hulgal lisaseadmeid, millest nii mõnigi on omamoodi kurikuulus ja imelik. Allpool on välja toodud Angry Video Game Nerdi video, mis sisaldab paljusid neist, kuid olgu öeldud, et liikumissensorite tehnoloogia pole Wii puhul esmakordne (võtmesõnaks Power Glove). Mis puutub Famicomi lisasid, siis NESist eraldas teda diskettilisand, millega oli võimalik mängida automaatidest allalaetud mänge mängida.

NES Vikipeedias
Lisalugemine
NES konsooli videoülevaade ja muu osa 1
NES konsooli videoülevaade ja muu osa 2
Angry Video Game Nerd mängib Power Glove'iga
Angry Video Game Nerd uurib NES lisaseadmeid

_______________________________________


#6 - SEGA segab kaarte.



Aastal 86, vaid aasta peale NESi väljatulekut otsustas SEGA, et neil on kõrini ainult mängude tegemisest ning otsustas murda ennast konsooliturule. Vaid Jaapanis turul olnud konsooli SG-1000e kolmas väljalase Sega Mark III võeti aluseks ning loodi Sega Master System, et ka väljaspool Jaapanit käe valgeks saada. Sega Master System, ehk SMS oli NESi kombel 8-bitine kassettidel põhinev konsool, kuid tehnilises osakonnas oli oma vastasest isegi parem - graafika oli suurepärane ning audiopool võrratu. Lisaks oli SMSil palju huvitavaid lisasid nagu light gun ja isegi 3D prillid. Kahjuks ei suutnud SEGA aga inimesi enda konsooli juurde piisavalt meelitada, sest mängude valik oli konkurendiga võrreldes tunduvalt kehvem. Aastal 90 ilmus SMS II, mis oli oma disainilt kompaktsem, kuid millel puudus näites Reset nupp.



Kuid kolm aastat hiljem, kui Nintendo oli turgu juba viis aastat domineerinud, asus SEGA vasturünnakule ning areenile astus Sega Mega Drive/Genesis (millest oli nii umbes 3 erinevat versiooni), sõltuvalt asukohast. Koos sellega alustasid nad ka Nintendo vastast antikampaaniat, mille eesotsas oli tuntud reklaamslogan "Sega does what Nintendont" (fraas vahetati SNESi ilmudes muidugi välja). Oma olemuses tähendas see muidugi oma konsooli graafiliste võimete ülistamist, oli ju MD 16 bitine masin, kuigi turul mitte esimene. Kuid mitte ainult see ei olnud uus, sest uus oli ka SEGA maskot, kelleks sai kiireim siil eales - Sonic The Hedgehog! Sonicu mäng oli isegi nii kiiretempoline, et oma konsooli müümiseks mõtlesid Sega insenerid välja uue tehnilise komponendi, milleks oli "Blast Processor", mis reaalsuses oli kõigest reklaamitrikk.
Kuid SEGA ei peatunud seal, vaid väljastas MDle ka erinevaid lisasid, nagu näiteks Sega CD, mis võimaldas mängida CD põhiseid mänge ning kuulata tavalisi muusikaplaate. Kahjuks oli tehnoloogia veel niivõtd värske, et enamus mängud olid üpriski kohutavad, lisaks peletas ostust eemale ka tema kõrge hind. Teine lisa, millega kompanii oma konsooli veel elus püüdis hoida, oli Sega 32X, mis oli üks SEGA ajaloo kõige suurimaid läbikukkumisi, kuna mängud olid kehvad, hind oli kallis ning üleüldiselt oli tegemist mittemidagipakkuva asjandusega. Spekuleeritakse, et 32X oli üks põhjustes miks SEGA aastaid hiljem konsooliärist väljus ning taas ainult mängude tegemisele keskendus.



SMS Vikipeedias
Mega Drive Vikipeedias
Genesise ajaloost
Sonic The Hedgehog Vikipeedias
Angry Video Game Nerd mängib Sega CDd
Angry Video Game Nerd mängib Sega 32Xi

Riddim

Keda see ajalugu ikka huvitab? Me elame ju tänapäevas.

Muidu see konsool on mingi mega plaplapla ei mäleta täpselt ja esimese videokonsoolimängu tegi mingi torumees.

15m2rts

#7 - Vahepala



Enne kui sukeldume videomängude kuldajastu lõpuminutitesse, vaatame kiirelt üle mõned seni mainimatta jäänud konsoolid. Esimeseks neist on NEC Turbo Grafx 16, mis jõudis Jaapani turule PC Engine nime all ning seda üpriski ruttu peale Famicomi tulekut. PCE on teada ka kui maailma kõige väiksem konsool, sest mõõtmete poolest on ta ikka üpriski tilluke. Samuti oli ta Jaapanis ülimalt populaarne, tehes Famicomile ruttu silmad ette.
Nagu NEC Turbo Grafx 16 nimest aimata võib, oli tegemist 16 bitise masinaga, USA turule ilmus ta oma Jaapani vennast kaks aastat hiljem, ehk 1989al aastal. TG16 (nagu ka PCE) kasutas mängude hoiustamiseks kassettide asemel kaarte, lisaks oli olemas ka CD lisaseade, mis oli USAs esimene omalaadne. Ka Ameerika turul oli TG16 Nintendo rivaal, kuid nagu ka SEGA puhul, on tänapäeval võimalik TG16 mänge Wii peale alla laadida. 1992 aastal ilmus NEC Turboduo, mis pani TG16 ja CD lisaseadme kokku ühe konsooli sisse.



Aastal 1990 ilmus SNK Neo Geo AES, mis oma olemuselt oli SNK arcade masina MVSi kodukootud variant, kuid mis ei tähenda et tegemist oleks olnud kehvema isendiga. Konsool oli kassettipõhine ning kassettid olid suured. Tohutult suured. Teda reklaamiti kui 24 bitist masinat, kuigi reaalsuses kõikus ta 8 bitist kuni 32ni. Kuna paljud arcade mängud ilmusid ka konsoolile, siis seda huvitavam oli fakt et kahe masina vahel oli võimalik mälukaartide abil oma salvestatud mänge transportida. Oma huvitavate mängude ja suurepärase arcade stiili puldiga meelitava konsooli kahjuks mängisid siiski nii tema enda kui ka mängude suhteliselt kõrge hind. Seda üritati parandada aastal 1994, kui ilmus Neo Geo CD, mis asendas suured kassetid CDga. Kahjuks ilmnesid CDl aga pikad laadimisajad. Nagu ka TG16 puhul, on Neo Geo mänge Wiile laadida.



Nagu ka paljud muud kompaniid, tahtis ka Panasonic videomänguturust tükki hammustada. Nende ürituseks oli 3DO, mis oma olemuselt oleks pidanud olema järgmine samm, revolutsiooniline masin, mis saaks populaarseks meelelahutuskeskuseks igas majapidamises. Selle soodustamiseks andis Panasonic 3DO konsoolide kokkupanemiseks loa ka paljudele teistele kompaniidele. Kahjuks rääkis konsoolide kahjuks vägagi kõrge hind, kehvad mängud, vilets third party support ja kasvõi puldi ebaergonoomilisus, mis avaldus selles, et selle asemel et teise mängija pult otse konsooliga ühendada, tuli seda hoopis teha esimese mängija puldi kaudu.

Turbo Grafx 16 Vikipeedias
Neo Geo Vikipeedias
3DO Vikipeedias
Angry Video Game Nerd mängib 3DO'l


__________________________________________


#8 - Super Nintendo ning tema lapsed



Peale seda, kui Sega oli paar aastat oma 16 bitise konsooliga turgu enda käes hoidnud, otsustas Nintendo samuti järgmise sammu astuda ning niimoodi nägigi üheksakümnendate alguses üks populaarsematest konsoolidest ilmavalgust, sest võitlusesse sisenes Super Nintendo Entertainment System, ehk lühidalt SNES. Nii mitmedki inimesed peavad SNESi videomängude "kuldajastu" tippsaavutuseks. Tegemist oli nagu juba aru võis saada 16 bitise konsooliga, mis mitte ainult ei suutnud seljatada oma vastase Sega, vaid suutis püsida jätkuvalt konkurentsivõimeline, kui teised kompaniid siirdusid 32 bitiste masinate maailma.

Kuid SNESi panused mängumaailma ei lõppe sellega. Peale seda kui Sega laskis välja Sega CD lisaseadme Genesisele/Mega Drivele, oli ka Nintendol plaan omale sarnane lisaseade valmistada. Selleks lõi Nintendo käed kahe kompaniiga - Philips ja Sony. Kahjuks või õnneks, kuid mõlemad tehingud kukkusid läbi ning mõlemad kompaniid otsustasid pooleliolevad kontseptsioonid lõpuni viia ja väljastada oma konsooli. Philips, kes lisatehinguna sai kaasa ka kaks litsentsi Nintendo tegelastele, tuli välja konsooliga, mille nimeks Philips CD-i, Sony aga tuli turule masinaga mis peaks kõigile tuttav olema - Playstation.  Seega, mida me võime sellest järedada? Kui poleks olnud Nintendot ei pruugiks olla ka Playstationit. Fakt, mis paljude fännipoiste kõrvade vahele ei taha mahtuda.



Philips Cd-i oli oma olemuselt tollane multimeediakeskus, mis mängis nii CDsid kui ka mänge. Kahjuks olid mängud liiga kehvad ning paljud peavad konsooli üheks halvimaks. Lisaks sellele avaldas Philips neli üpriski kurikuulsa mainega mängu - Mario Hotel,  Link: The Faces of Evil, Zelda: The Wand of Gamelon ja Zelda's Adventure - tänu litsentsidele, mis Nintendo lepingu katkemisega neile lubas. Philips ebaõnnestus looma legendaarsetele tegelastele mänge, mis oleks olnud mängimistväärt ning ainuüksi need mängud kehastasid konsooli läbipõrumises suurt rolli.



Peale seda kui Sony Nintendolt 25% kõikidest Playstationi mängude ja konsoolide tuludest endale saada tahtis ning Nintendo hoopis Philipsi poole pöördus, otsustas Sony oma ideed isiklikku konsooli tarbeks kasutada. Üheksakümnendate keskpaigas ilmunud konsool omas tervelt 32 bitti ning toimis CD plaatidega. PS kogus kiirelt hoogu ning tõusis varsti üheks tuntuimaks konsooliks eales. Aastaid hiljem väljastati ka konsooli Slim versioon, mis seisnes enamjaolt siiski vaid kosmeetilises uuenduses.
1997. aasta teisel poolel tuli Sony välja uue puldikujundusega, milleks oli Dualshock ning mis omas ka võimalust mängida analoogkangidega, lisaks oli puldil olemas ka vibratsioon. SIISKI ei olnud tegu esimese omalaadsega, nagu paljud kipuvad arvama, sest Nintendo 64 sai vastava lisaseadme endale sama aasta kevadel...


SNES Wikipeedias
Playstation Wikipeedias
CD-i Wikipeedias
CD-i Blogi
Angry Video Game Nerd mängib Hotel Mariot
Angry Video Game Nerd mängib Zelde CD-i mänge, osa 1
Angry Video Game Nerd mängib Zelde CD-i mänge, osa 2

Riddim

Keda see ajalugu ikka huvitab? Me elame ju tänapäevas.

Suhteliselt ignorantne maailmavaade sul.

Igal ühel oma arvamus. Mängukonsoolide ajalugu küll väga põnev ei ole.

15m2rts

Selline avaldus ajab lausa nutma. See teema üritab taolise suhtumise vastu ka võidelda.
Videomängude ajalugu peaks igale endast lugupidavale mängurile huvi pakkuma, sest tänapäeva konsoolid on vanadest aegadest väga palju asu üle võtnud.

Vastake ka ülejäänud.

Riddim

Blablaba..mingisugune Odyssey?
Üks esimesi konsoole.
Kusagil discoveryst vist jäi kõrva...

☻ɱɱɧ☻

Selline avaldus ajab lausa nutma. See teema üritab taolise suhtumise vastu ka võidelda.
Videomängude ajalugu peaks igale endast lugupidavale mängurile huvi pakkuma, sest tänapäeva konsoolid on vanadest aegadest väga palju asu üle võtnud.

Vastake ka ülejäänud.

Mul on mingi telekamäng kus sees on pmst ainult mingi skeemplaat muud midagi. Ei ole väga huvitav sellist asja uurida kuidas vanal ajal mingid vennad 1000000 mängu ühele skeemplaadile panid.

Need vanad mängukonsoolid kõik sarnased. Osad olid mingite kangitega kus sai mingeid lennuki mänge vms mängida teised puldiga kus sai super mariot pelada.
Postitus liideti: [time]Tue Oct  6 22:51:49 2009[/time]

Blablaba..mingisugune Odyssey?
Üks esimesi konsoole.
Kusagil discoveryst vist jäi kõrva...

See Odyssey tuletas nime meelde. Konsooli nimi on: Magnavox Odyssey

15m2rts

Imelihtne küsimus ju.

Vastake ära ennem, siis virisege.

Igal ühel on omad vaated...Olen huvitatud konsoolide ajaloost ning olen kõvasti teda ka uurind.

Ninzor

Ilma ajaloota poleks ka praeguseid mängukonsoole.
Teen antud teema kleepsuks, sest pean sellist teemat piisavalt oluliseks, et sellest ka mõned teised Retro konsoolidega kursis olevad inimesed endast märku annaksid!:)

Muide, mul endal on olemas vana Atari, millega sai veel 7 aastat tagasi nii mõndagi põnevat korda saadetud.

Friday

Mõistus jõudis koju

Mõtlesin loogiliselt veits. Ütleme, et näiteks Kõigepealt leiutati Jet x 1945 aastal.(maailma vanim mängukonsool) Sealt hakatigi seda arendama. Sealt said idee paljud teised firmad. Igaüks lisas midagi omapärast (väljaarvatud hiinlased need kopeerisid teiste konsoole) Praegu on konsoolid sellised nagu nad on kõvakettaga ja puha värki jms. Äkki tulevikus peetakse seda asja mis meil praegu on kah mingiks mõtetuks jamaks nagu mina arvasin nendest konsoolidest mis on tänaseks oma töö teinud.

Kusjuures mängin Wii peal kõige rohkem Super Mario Brosi    Teised mängud seisavad hetkel.

15m2rts

Kõigepealt leiutati Jet x 1945 aastal.(maailma vanim mängukonsool)

Vot see on küll täiesti võõras info mu jaoks, räägi lähemalt, kui tegemist ikka legitiimse asjaga. Tore et mõistus kohale jõudis muidugi : D
Pildil oli muidu tõesti Magnavox Odyssey, mis on teada ka kui esimene videomängukonsool, mida kodudest leida võis. Järgnevate päevade jooksul kirjutan esimesse posti temast lähemalt.

Tänud Fridayle kleepsuks tegemise eest.

Riddim

Selle peal mängiti seda mängu kus pallid põrkavad vastu seina? ei tule selle mängu nimi meelde aga mäletan , et see oli üks esimesi mänge

mina112

selle jet x'i asja sain siit: http://wiki.answers.com/Q/What_is_the_oldest_video_game_console

võimalik, et see ei ole tõsi.

15m2rts

Selle peal mängiti seda mängu kus pallid põrkavad vastu seina? ei tule selle mängu nimi meelde aga mäletan , et see oli üks esimesi mänge

Kõigi eelduste kohaselt on tegemist PONGiga ja ka sellest tuleb seoses Odysseyga juttu.

Riddim

Mul oli ka mingi 5-e aastaselt vana jublakas kodus, kuhu toppisid neid kassette . Oii, siis oli ikka siuke püss see, keegi külla tuli, kohe mängisime nii mis vähe seda. Lõpuks andsime sugulastele ära ja nüüd see neil kuskil hunnikus vedeleb. Tegelikult mängukonsoolide ajalugu minu jaoks isiklikult niiväga huvitav ei ole, küll aga ma ei ütle, et see nüüd mingi bullshit oleks. Aga kui poleks neid kasseti-mänge, siis poleks ka PS3.

Genobe222

Esimene post sisaldab nüüd kerget ülevaadet Magnavox Odysseyst.
Järgmine kord räägime kuidas kõik PONGisid.

Riddim

Esimesest postist võib leida kokkuvõtte number 2, mis räägib PONGist.
Järgmine kord räägime konsoolist, mis on üks populaarseimatest eales ning tema eelkäijatest, järeltulijatest/konkurentidest ning muust.

Riddim